579182_4440474662813_1234103697_n

Aurora Temporalis

January 1, 2002

Aurora Temporalis

Küberpunk tehnoloogoline teater. Lendav hollandlane / Kanuti Gildi SAAL
lavastaja : hendrik toompere jr
näitlejad : guido kangur, hendrik toompere jr, raivo e tamm, andres puustusmaa, ivo uukkivi, harriet toompere, ekraanidel ka eva klemets ja peeter rästas

kirjutajad : jaak tomberg ja andreas w
vorm : 50 ruutmeetrit liikuvaid ekraane ning jääst ja rauast dekoratsioonid
zhanr : tehnoloogiline teater
Minu töö:
Koos Peeter Talvistuga manada 8 liikuvale ekraanile (50 m2) videotreaalajas.
————————————————————-
zhanr : tehnoloogiline teater
produtsendid : lendav hollandlane : tartu teatrilabor : kanuti gildi SAAL : eesti draamateater
alguskuupäev : 01.01.2002
lõpukuupäev : 10.12.2002
veeb : temporalis.tfd.ee

script : jaak tomberg & andreas w
lavastaja : hendrik toompere jr
tehnoloog : andreas w
akustik : mario pulver
vfx : taavi warm
sait & vfx : peeter talvistu
valguskunstnik : marek ellermaa
kostüümikunstnik : anni riisik
stsenograaf : allan djunin
koordinaatorid : kadri allikmäe ja mart abramov
seostaja : esta tatrik

cast
jorge luis borges : guido kangur
kõikemäletav funes : hendrik toompere jr
gustabo alvarez : raivo e tamm
jardan : ivo uukkivi
omjajak : andres puustusmaa
invisigoth : harriet toompere
pii : piret simson
cutter : peeter rästas

«aurora temporalis» on loomulik edasiarendus lendava hollandlase ja tartu teatrilabori varasemas koostöös sündinud etendustest «ameerika» ja «uus elysium. une luup». ühtlasi on see ka loomulik jätk hendrik toompere jr ja andreas w eelmistele koostöödele, milles andreas w on olnud helikujundaja («don juan» «kokkade öö» «erak ja kuuevarbaline» «neli rüütlit»).

aurora temporalise tegevus toimub olukorras, kus kogu inimkultuur on võrku üle kolinud. seega on kogu aeg kõik aeg olemas ja sündmustel ei ole enam ajalist järgnevust. kõik mis kirja on pandud, põhineb tõsielulistel sündmustel.

«aurora temporalis» tegeleb ajaga, sellega, kui palju aega on (või ei ole). aega puudutavad põhimudelid on siin suures osas mõjutatud ja kantud hispaanialikust ajatajust ning hispanoameerika mõtleja jorge luis borgese vaadetest ajale. oluline point on euroopa ajaloos aastal 1582 toimunud kalendrivahetus, mille vajalikkus avastati tänu maali sisse konstrueeritud pinhole-kaamerale ja mille käigus läks ajast kaduma 10 päeva.

on ka muid, isiklikumaid asju. lendur gustabo alvarezi painab lapsepõlvemälestus, kus talle ilmus gabriel garcía márqueze romaanist «100 aastat üksildust» tuntud tegelase pilar ternera kiiktoolile graveeritud muster. gustabo alvarez satub teadvusseisundisse, kus tema unenägu on alati selle maastiku kaart, mille kohal ta lendab. temast saab uneslendaja. hiljem selgub, et seesama pilar ternera kiiktoolile kantud muster on võti nasca tasandiku loomajooniste lahtikodeerimiseks.

samal ajal käivad boreaalid sisse ja välja ja räägivad, mida tahavad. tshuktshide ja lõuna-ameerika indiaanlaste kokkukodeeritud muistendid liiguvad teadvuse pinna all. neil on aega nii et tapab.

ja siis on veel kõikemäletav funes. ta tuleb borgese jutust ja täiendab pidevalt borgese arutlusi aja üle. ta mäletab eksimatult kõike. tal on mida öelda.